Hiiu-rootsi kannel ehk talharpa

Hiiu kannel ehk talharpa on eesti traditsiooniline rahvapill.

Hiiu kannel on tuntud oma hobusesabajõhvidest keerutatud keelte sahiseva-sumiseva kõla poolest. Pilli korpus on valmistatud Eestis kasvanud hoolikalt valitud lehtpuust. Karpaatides kasvanud kuusest kõlalaud annab rikkaliku kõla. Iga hiiu kannel valmib käsitööna, kasutades kõige kvaliteetsemat materjali. Hiiu kannelde valmistamisel on kasutatud ainult termotöödeldud puitu, mis annab väga hea kõla ja millel on poole väiksem niiskuspaisumine võrreldes töötlemata puiduga.

Hiiu kandle ehitamisel on kasutusel kogu teadaolev kogemustepagas, et kõlaomadusi parandada – näiteks on kõlakaane all basspulk bassikeelte pool ja kõlapulk peenemate keelte pool. Kõlapulk ühendab pilli kõlakaant ja põhja. Kõlapulk on valmistatud nii täpse pikkusega, et ta jääb põhja ja kaane vahele kinni ja samas saab teda nihutada. Kõlapulga nihutamine kasvõi poole millimeetri võrra muudab pilli kõla kuuldavalt. Pilli valmimise üks osa ongi juba valmis pilli kõlapulga asendi paika sättimine, et välja tuua just selle pilli parim kõla.

Hiiu kandle keeled on traditsiooniliselt olnud tehtud looduslikust hobusesaba jõhvist, mis annab eriti iseloomuliku mahedalt sumiseva kõla. Jõhvide asendajana on kasutusel ka tamiil, mis on sama peen kui jõhv. Keeled keerutatakse samas tehnikas nagu hobusesabajõhvide puhul, kuid tamiil ei ole tundlik õhuniiskuse kõikumistele ja sobib mängimiseks kavälitingimustes ning neile, kes ei soovi pilli liiga tihti häälestada. Tamiilist keeltega talharpa kõla on väga sarnane hobusesaba jõhvidest keeltega pilli kõlale, kuid on pisut teravam ja tihti ka valjem. Veel on laialt kasutusel soolkeeled, mis on ühest küljest maheda ja teisalt selge kõlaga. Soolkeeltega on lihtsam mängida puhtalt, aga hiiu kandlele iseloomulik mahe sumin kaob ära.

Hiiu kandle ajalugu Eesis ulatub kaugele viikingiaega, kuna ta on olnud traditsiooniline viikingite pill. Tänapäevase mängutraditsiooni tõid Eestisse rannarootslased – Vormsile ja Lääne-Eestisse migreerunud rootslased, kes tulid siia, kui Eesti kuulus Rootsi Kuningriigi koosseisu 17. sajandil. Sealt on üles kirjutatud ja salvestatud hiiu kandle lugusid ning hiiu kandle mängutraditsioon püsib seal au sees ka tänapäeval.

Hiiu kandle õppimiseks tasub otsida üles hiiu kandle kogukond sotsiaalmeedias ja leida endale õpetaja.