7-keelne labaga kannel
€260.00 – €310.00
7-keelne labaga kannel – traditsiooniline seto pärimuspill
Väikekannel on üks vanimaid eesti pärimusmuuusika pille, mis on populaarne nii süvitsi pärimusmuusikat interpreteerivate muusikute kui ka pillimänguga esimest tutvust tegevate huviliste seas. Valmistatud käsitööna kvaliteetsest eestimaisest mustast lepast, saarest või kuusest. Väikekandle lummav kõla on eesti kultuuriloo rikkaliku pärandi lahutamatu osa, kannelt mainitakse Eesti rahvuseepose esimeses värsis, väikekandle pilti kannab ka 2014.a Eesti Posti poolt välja antud mark. Labaga seto kandled on ajalooliselt olnud Eestis levinud Setomaal.
Kannel on valmistatud traditsioonilisel viisil – pillikere on ühest puust õõnestatud ning samast tükist on voolitud ka kolju (kõrgendus mängija parema käe all, millele kinnitub keeli hoidev kandle pulk). Pillikerele liimitud kuusest kõlakaane materjaliks kasutatakse ainult kõrgekvaliteedilist Alpides või Karpaatides kasvanud tiheda süüga radiaallõikes kuuske, mis annab kauni ja pika kõla. Pill viimistletakse teravate käsitööriistadega, mis annab igale minu töökojas valminud pillile ainuomase välimuse – see on austusavaldus vanade kandlemeistrite tööle sel ammusel ajal, kui lihvimisvõimalused polnud veel levinud ja kogu töö tehti käsitööna koduste lõikeriistadega. Kõlakaane avade mustrid on kujundatud võttes eeskujuks muuseumides hoitavate pillide välimust. Kõlaavade teadlik paigutus kõlakaanel aitab esile tuua iga pilli parimad kõlavärvid.
7-keelsel labaga kandlel on rikas ja kume kõla, pilli valmistusviisi tõttu on pilli kõla väga ülemheliderikas. Kõik kandlekeeled kinnituvad ühele pulgale. Kui panna helisema üks keel, kanduvad võnked pulga kaudu üle ka teistele keeltele, pannes helisema ka teiste keelte ülemhelid. Tulemuseks on rikkalik laiaspektriline kõla, mis on iseloomulik just traditsioonilisele eesti väikekandlele. Laba kannab heli edasi ja suurendab resoneerivat pida, mistõtttu on labaga kandlel veel omanäolisem, rikkalikum kõla.
Väikekannel on Eesti ajalooline pärimuspill, mille ajalugu ulatub rohkem kui tuhande aasta taha. Seda on mainitud nii eesti regilauludes kui ka paljudes pärimuslugudes. Kannel on olnud levinud ka naaberriikides – Soomes tuntakse seda kanetele, Lätis kokles, Leedus kanklės ja Venemaal gusli nime all. Kuigi inglise keeles nimetatakse väikekannelt sageli Baltic psaltery või zither, on need nimed veidi eksitavad, kuna väikekannel erineb oma konstruktsioonilt ja helikvaliteedilt märkimisväärselt psalteeriumist ja tsitrist, mis on rohkem sarnased rahva- ja külakanneldega.